Tere armsad!
Krissu on põhiline kirjutaja siin ilmselgelt ja vastuseks neile, kes minu saatuse pärast muret on tundnud... olen tõesti asja unarusse jätnud, palun vabandust.
Viimane uudis minu kohta oli vist see, et ma sain täiskohaga Hugo Bossi tööle. Viimasel ajal olengi oma päevad selles poes veetnud. Playlist on juba peas. Lisaks, ma tean nüüd ülikondadest rohkem kui ükskõik kes minu tutvusringkonnast.
Ülikondadest rääkides... Hugo Boss on ülikondade kunn. Keskmise hinnaklassi suit maksab 800-900$. Laupäeval müüsin oma esimese 1000$ ülikonna, suutsin veel särgi ja lipsu ka pähe määrida. Sain mõnusalt kiita ja ka see on hea, et müügi pealt saan 9% comissionit lisaks tunnipalgale. Palka pole veel saanud küll, aga eks me näe.
Sündmustest veel nii palju, et mõni aeg tagasi käisin Monsa ja Susanna ja veel mõnede inimestega mägedes matkamas. Joe (temast on varem ka juttu olnud), kutsus meid triple peaksi hike'i tegema. Eks me olime ju KOHE nõus, ei täpsustanud väga midagi. Asja tõsidusest saime alles siis aru, kui 1/4 teest oli läbitud ja Monsal halb hakkas (tark tüdruk ei söönud hommikust), nimelt, tegemist on selle saare ühe kõige räigema matkaga. Tee ise ei olegi väga pikk, u 4h, aga tegemist on kolme mäetipuga, mis on teineteisele väga lähedal, nii et sinna minnes pidi KOGU AJA üles ronima. Ronima mööda kaljusid, puid, turnima köitega, köndima rajal, mis oli maksimaalselt 1 meetri laiune, mõlemal pool kuristik ja tuul, mis tasakaalu ikka päris korralikult kõikuma pani. Ma pole kunagi midagi nii ohtlikku teinud. Samas, seal olles sellest aru ei saanud, adrenaliini 0li veres nii palju, et kõik tundus väga OK. Järgmise päeva lihasvalu oli ka fantastiline, valutasid lihased, mille olemasolust ma isegi ei teadnud.
Rohkem uudiseid mul polegi, Hawaii kohta elan üpris igavalt hetkel, aga ma ei kurda.
Nüüd on mul kaks vaba päeva, polegi veel kindel, mida nendega ettevõtta. Vaatame.
Olge tublid,
J
No comments:
Post a Comment