Nr 4 - Hawaii baby

Hula-hula!

Kell on meil siin umbes 9 kanti, päike särab taevas ja tuul puhul mõnusalt. Kaks koaalat on veel unes, aga muidu läheb küll uni suht vara ära, ajavahe annab veel tunda.

Eile oli päris tegus päev ning selle lõppedes oli meil olemas suurepärane elamine ja külmkapitäis toitu. Korter on tõesti väga ilus ja euro, enam paremat tahta ei oskagi, rand on umbes 200m kaugusel ja aknad on kogu aeg avatud, põhimõtteliselt klaasi ees ei ole, on võrk ja klaasribid, mida saab lahti keerata, seega on mõnus ookeanibreez kogu aeg toas. Just avastasin, et meil on ka väike oceanview, miljonidollari vaade :) Mõne ajapärast liituvad meiega veel kaks korterikaaslast, kellele tuleb enne mingi magamispind leida, loodetavasti leiame ka tänavalt mõne kuuliaugulise madratsi. Pean veel mainima, et kõik on tõesti ülirahul korteriga ning see on hetkel parim eestlaste seas ja pildid tulevad ka kohe varsti üles. Me elame siin hetkel ametlikult 2kesi, kuid mitteametlikult 4kesi, kuid sellest pole erilist probleemi, korteriomanik on tore ja tal ei ole eriti vahet kuniks ta korter jääb püsti ja korda. Korteri eest maksame igakuiselt $1700+elekter ning $700 maksime hetkel deposiiti ning kuu ajapärast peame veel $1000 maksma, kuid selle saame üht või teistpidi hiljem tagasi. See on siinse elukohta päris hea hind, eriti odavamalt elada ei saa, sest odavamad korterid on ikkagi kehvas seisukorras ja kitsad. Meie aadress on Lili´uokalani 225, Waikiki

Eile sai ka kerge shoping tehtud, nüüd on kõigil olemas rätikud ja bikiinid, seega tänane päev möödub suuresti rannas ilmselt. Rahadega hakkab küll veidi kitsaks minema, aga vajadusel saab alati läbipaistvad kingakesed jalga panna ja tänavale minna :D Nimelt eristatakse siin erinevaid meelelahutustüdrukuid kingavärvi järgi. Muidu tänavapildis näeb päris palju kohalikke, omajagu lihtsalt ameeriklasi ning korraliku koormajagu jaapanlasi, kes töötavad tihtipeale poodides ja odavamates söögikohtades ning nii mõnigi neist ei räägi eriti inglise keelt. Üldiselt on inimesed sõbralikud ning kui küsida asukohta või ükskõik mida, siis on kõik väga abivalmid.

Samal ajal kui Krissu ja Jana tegelesid meie maakleriga ja korteriga leidsime me Monsaga ühe väikse autolaenutuse, kus oli üliilus kabriolett audi, millega sõidaks küll ringi, hind oli küll priske, aga eks näis. Lisaks sellele käisime õhtul Walmartis, mis oli suht huge pood, kuid kus oli kõike muud peale söögivaliku, jogurtit ega puuvilju üldse polnud. Küll aga suutsime kahekesi kokku osta suure kärutäie toitu, mis pakiti mingisse miljonisse kilekotti ning mida oli päris lõbus bussiga kodupoole vedada, õnneks tulid poisid bussipeale vastu ja aitasid asjad sisse tassida. Kodus ootas meid ees tuduv Krissu ning toatäis inimesi, kes tulid korterit vaatama ja olid siin olnud 10 min. Ööseks võtsime endale kaks sel päeval saabunud eestlast ning küll alles oli õnnistatud see hetk, kui saime esmakordselt oma uues kodus ja uues voodis uinuda (vaene Jana pidi küll magama diivanis, aga ilmselt oli tal seal rohkem õhku ja mugavam kui meil kolmekesi voodis, ta magab siiani). Varsti lähme teeme kerge hommikusupluse ning päiksevõtu.

Nüüd on meil olemas ka kõigil telefonid, millega saame piiramatult üksteisega rääkida ja sõnumineerida, seega kõik muretsejad, me saame suhelda ja kõik on hästi. Mõne päeva pärast lähme teeme SSNi ka ära ning siis saame tööle hakata, ilma selleta töötada ei saa, kuid varem ei saa seda teha ka, piiripealt ei ole info veel officesse jõudnud.

Hetkel pakkime oma asju lahti ning seame elamist sisse, kohvrid on silme alt ära ning kodu hakkab koduks muutuma. Laua peal on valmis pandud kummikommid ja pähklid nosimiseks.

Elu on lill!
Cheers!